MäND

Kaubanduslik nimetus: mänd

Eestikeelne nimetus: harilik mänd

Ladinakeelne nimetus: Pinus sylvestris

Muud nimetused: Scots pine, redwood, red deal, yellow deal, Baltic pine, Finnish pine, Swedish pine, Polish pine, red pine, Norway fir (ingl. k.

Sugukond: männilised (Pinaceae)

Liikide arv perekonnas: 93 liiki, neist Euroopas 11 liiki

Areaal: Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa

Puuliigi üldkirjeldus: harilik mänd kasvab 10-30m (40m) kõrguseks puuks. Oksteta tüve kõrgus on kuni 18m, tüve läbimõõt on 0,4-1,0m. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Puit sisaldab vaiku. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad. Männipuit on pehme ja kerge. Eestis on harilik mänd kõige tavalisem looduslik puu. Eesti jämedaim mänd (458cm) kasvab Võrumaal Varstu valla Kõrgepalu pargis. Eesti kõrgeim mänd on 42,7m kõrge ja kasvab Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal.

Mehhaanilised omadused: puidu keskmine tihedus on 510 kg/m3. Puit on keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele.

Töödeldavus: männipuit on kergesti töödeldav nii käsitsi kui ka masinatega. Puitu on kerge värvida, peitsida, poleerida ja lakkida. Lülipuitu on keskmiselt raske puidukaitsevahenditega töödelda, maltspuit on läbinisti töödeldav.

Kuivatamine: männipuit kuivab kergesti ja kiiresti.

Kasutamine: männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, tisleri- ja treimistööks, sõidukite puitosade tegemiseks (autokastid), üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, telefoni- ja valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks. Männipuitu kasutatkse uste ja akende valmistamiseks ning parketina. Männipuitu sobib alati kasutada, kui on vaja okaspuupuitu.

TAGASI