HAAB

Kaubanduslik nimetus: haab

Eestikeelne nimetus: harilik haab

Ladinakeelne nimetus: Populus tremula

Muud nimetused: Finnish-, Swedish-, French aspen, poplar (ingl. k.), Espe, Zitterpappel (saksa k.), peuplier tremble (prants. k.)

Sugukond: pajulised (Salicaceae)

Liikide arv perekonnas: 35 liiki

Areaal: Euraasia, Põhja-Aafrika

Puuliigi üldkirjeldus: harilik haab on Eesti kodumaine puu. Ta on kahekojaline. Haab on võimeline kasvama väga erinevates tingimustes, kuid kasvab paremini valgetes ja viljakama mullaga kasvukohtades. Haab võib kasvada 42m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 0,5m, aga põhjapoolsematel aladel isegi üle 1m. Eesti kõrgeim haab on 40m kõrge! Oksteta silindrilise tüve kõrgus on 15-20m. Haava lülipuit on kreemikasvalge kuni hall, mõnikord helepruun kuni roosakaspruun. Tekstuur on peen ja ühtlane. Haab on väga vastuvõtlik südamemädanikule, mida põhjustab seen haavataelik. Haavataelik muudab puidu värvust ja tihedust. Haava koort ja oksi söövad meelsasti kitsed, jänesed ja põdrad.

Mehhaanilised omadused: kõige tihedama puiduga on 60-70 aastased haavad. Puidu tihedus on 380-530kg/m3 , keskmiselt 450kg/m3 (Eesti puudel keskmiselt 479kg/m3). Surve ja paindetugevus on suuremad tüve alaosast saadud puidul. Puitu iseloomustab madal surve- ja paindetugevus ja vähene vastupidavus löökkoormusele. Puit on keskmise vastupidavusega kriimustustele.

Töödeldavus: hästi töödeldav, sest pole rabe. Puit ei nürista lõikeriistu. Haavapuitu on kerge naelutada ja liimida. Pealispinda on kerge värvida, poleerida ja peitsida. Lülipuitu on raske puidukaitsevahenditega töödelda.

Kuivatamine: kuivab kiiresti ja üsna hästi.

Kasutamine: sageli küttepuuna, tselluloosi- ja paberitööstuses toormena, palgina majade ehitamiseks, laastuna katusekattematerjaliks, kirikute kuplite tegemiseks, katusesarikateks, lattideks, rehavarteks, paadi - haabja tegemiseks, varem tehti haavast ka suuski, veimevakkasid, ehtekarpe. Tänapäeval valmistatakse haavapuidust saunalaudu (ei aja vaiku ja ei lähe kuumaks), tuletikke (Eestis kulub kuni 7000m3 haavapuitu tuletikkude valmistamiseks aastas), puulusikaid (sest ei lõhna ega anna kõrvalmaitset), taarakaste, vineeri ja puitplaati, autokaste ja rongivaguneid, põrandalaudu, mänguasju, mööblit, dekoratiivspooni.

TAGASI