KASK

Kaubanduslik nimetus: kask

Eestikeelne nimetus: arukask

Ladinakeelne nimetus: Betula pendula

Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants.

Sugukond: kaselised (Betulaceae)

Liikide arv perekonnas: 35 liiki

Areaal: Euraasia

Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3-0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele.

Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele.

Töödeldavus: puit on kergesti töödeldav käsitsi ja masinatega, puitu on kerge poleerida, liimida ja lakkida.

Kuivatamine: kuivatama peab aeglaselt ja hoolega jälgides, et vältida kõmmeldumist.

Kasutamine: kasepuitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja varem ka suuskade valmistamiseks, tisleritööks, treimistööks, mitmesuguste tööriistade varteks, põrandalaudadeks, kattelaudadeks ja vineeriks, laudade ja toolide tegemiseks, jäätisepulkadeks, puidust naelteks, telefoni- ja elektripostideks, kaminahalgudeks, sobib ka spooni valmistamiseks. Kasepuit on tooraineks ka tselluloosi ja paberitööstusele.

TAGASI